Blogmas-neli ühe hoobiga

Tahan ju minagi lahedast blogijate advendikalendrist* osa saada aga kuna täna on juba 4. (ok nüüd on juba tegelikult ikkagi 5.) detsember, siis tuleb nüüd ruttu-ruttu järgi rabeleda. Viskasin teemadele pilgu peale ja õnneks on kolm teemat neljast sellised, mille saan väga lühidalt kokku võtta ja seega kõik 4 akent mõnusalt ühte postitusse suruda.

Ma väga loodan, et blogi advendikalender utsitab ka meid tagasi blogi reele, sest ideid postitusteks on kogunenud nii-nii ilmatu palju, et  kui need otsast vähenema ei hakka, mattume ükspäev nende alla. Nüüd aga asja kallale.

  1. Eesmärgid

Hmm mulle meeldib unistuste ja eesmärkidega ümber käia pigem selliselt…

8f6884bf99894a4cdbda39fb58755056

Püstita eesmärgid, hoia need enda teada, saavuta- plaksuta iseendale. Korda.

ehk mulle ei meeldi enda suuremaid eesmärke ja unistusi tavaliselt väga suurelt jagada. Pigem püstitan eesmärgid endale, saavutan need enda jaoks ja siis vahel jagan saavutusi, kui arvan, et see ka teisi inspireerida võiks (ja olgem ausad vahel ilmselt ikka ka ego boostimiseks). Miks see nii on? Sest minu arvates ei tasu seda väge endast välja lasta, mis unistuse endas kandmine, nende täitmiseks annab. Ma siiralt usun sellesse, et enda suured unistused tuleb enda teada hoida ja minu jaoks käib unistuste ja eesmärkide vahel tihtipeale võrdusmärk.

Minu, veel lühike, elu on juba praeguseks mulle õpetanud, et sa võid elada kahte viisi. Kas unistades või eesmärke püstitades. Ega seal teist vahet eriti pole kui see, et eesmärke seades jõuad enda unistusteni ilmselt lihtsalt kiiremini, sest sead endale mingi ajalise sihi ning plaani ja tegutsed selle nimel, seega ilmselt järjepidevamalt (kasvõi ainult alateadlikult).

Lähtun enda elu kujundamisel sellest, et mina juhin enda elu. Ja minu unistuste/eesmärkide täitumine on alati minu kätes. Ehk piltlikult öeldes proovin ennast hoida sellise mõttemaailma juures, et ükski mägi ei ole liiga kõrge sellest üle ronimiseks, kui ma seda enda ellu siiralt tahan. Hetkel, kui otsustad oma elu usaldada ja vajadusel ise juhtida, muutub see oluliselt nauditavamaks teekonnaks.

See, et ma oma suuremaid eesmärke aga jagada ei taha ei tähenda, et ma neid ei püstitaks. Olen mega-giga eesmärgistaja. Vähemalt kord nädalas tegelen ma endale sihtide seadmisega. Mulle meeldib seada eesmärke päevaks, nädalaks, kuuks, aastaks, 10 ja 70 aastaks.

Kuigi täna pean tõdema, et peale enda viimast suuremat eesmärki- jõuda 22  aastaselt päris oma koju, ei olegi ma endale uut suurt lühemaajalisemat kui seitsme aastast eesmärki püstitanud… ilmselt tuleb see viga parandada.

Et ma aga enda suuri eesmärke jagada ei taha, ei tähenda ju, et ma ei võiks teiega jagada enda väiksemaid eesmärke. Nii otsustasime, et mõtleme nüüd ja kohe välja eesmärgid, mida detsembri jooksul püstitada ja  ka teiega jagada seda, kuidasnende saavutamine õnnestub. Kuna blogi on meil ju Erikuga ikka puhta kahepeale on ka siin sihiks seatud eesmärgid ühised.

Blogis: * avaldame vähemalt 8 postitust * avaldame lõpuks vähemalt ühe video  *näitame teile, milline on meie kodu oma jõuluilus (näete siis ka kas ja mis meil seal muutunud on)

Kodus:* värvime oma totralt roosa prügikasti lõpuks kuldseks * paneme lõpuks oma liiga kaua aega oodanud teise stange esikusse ära * teeme oma kätega veel vähemalt 2 jõulukaunistust

Inimsuhetes: * käime vähemalt korra Eriku vanemate juures maal * võõrustame vähemalt ühte jõulukogunemist, et veeta aega sõpradega  *teeme vähemalt kaks datenighti 

Lisaks on meil üks natuke suurem unistus mille täitumist ootame.

Rohekm ma kindlasti eesmärke ei püstitaks, sest tean juba, et tööalaselt on tulemas täiesti hullumeelne aeg. Detsembri lõpus anname teile siis teada, kuidas meil see värk kõik õnnestus.

2. Päkapikud ja advendikalendrid

Kaks lapsemeelset nagu me oleme, siis muidugi teeme me kaasa terve jõulutralli. Meil käivad päkapikud ja samuti on meil alati olemas ka advendikalendrid. Kõige armsam mälestus päkapikkudega on aga ajast kui Erik kaitseväes oli.  Esimene “päkapikunädal” oli tema viimane nädal Kaitseväes, enne reservi. Kui ma ta pühapäeval suure õhinaga pataljoni olin ära viinud, teades, et see on viimane kord teda sinna viia ning koju jõudes aknalaualt raamatut võtma hakkasin, leidsin sealt järgmise vaatepildi:

10301198_798437186884152_7025995921726336771_n

 

3. Jõulufilmid

“Üksinda kodus” esimene osa on meil alati päevakorras ning traditsiooniks. Järgnevad osad meile eriti ei meeldi (Erikule tegelikult meeldib enam-vähem natukene teine ka). “Visa hinge” vaatamist mina, Isabel isiklikult ei mõista. See-eest Erik vaeseke proovib ennast juba mitu päeva väevõimuga üleval hoida, et seda mõni öö vaadata. Miks ta lihtsalt päeval/õhtul ei vaata?… kes seda teab 🙂

Siiani meil rohkem traditsioone jõulufilmidega pole, kuigi meile need alati väga meeldivad. Ilmselt sel aastal, kus õhtud saame koos kodus olla ning Erik enam pühade ajal tööl ei käi, vaatame neid ka rohkem.

and last for today,  but not least…

4. Kingitused

Lähenen teemale nüüd lühidalt ja konkreetselt, sest postitus on taas ülipikaks veninud. Kinkide hankimine on minu jaoks alati 23. detsembri hullus. Töiselt on detsember viimased 3 aastat olnud nii hull aeg, et enne 23. detsembrit ei tule mingite kinkide tegemine meeldegi. Samas on kingid minu jaoks lahutamatu osa jõulude juures ning kui kogu see jooksmine on läbi ja kõik kingid on saanud ilusad pakendid ja lipsud ja paelad ja kui kuusealune on nii-nii ilus, siis kaob ka kogu see tekkinud pinge ja järgi jääb ainult mõnus rõõm ja rahulolu.

 

 

Lemmikkingid nii saamiseks kui andmiseks on minu puhul alati seotud elamustega.  Samas leidub meie kuuse all alati ka praktilisi kingitusi, mida on küll kaua igatsetud, kuid soetamist pikalt edasi lükatud. DIY kinkidega on nii, et ma alati tahaks neid teha aga sel samal põhjusel, et minu töös on detsember kõige hullem kuu aastas, ei jõua ma lihtsalt kunagi selleks piisavalt aega võtta, seega saab neid meilt kahjuks pigem harva.

Selle aasta kingiplaane ma veel hauduma pole hakanud. Ka ise ei oska ma (vähemalt veel) midagi tahta, kuigi ma tean, et pean selle samuti päevakorda võtma. Muidu mu kalli Eriku pea ilmselt lihtsalt plahvataks. Samas pean tõdema, et aasta aastal tunduvad kingid üha tähtsusetumad ning mõnusam tundub mõte kingina koos midagi toredat ette võtta.

Vot nii on nende esimese nelja teemaga. Kohe juba ka viies teema.

*Kes ei tea, siis üks armas blogija tegi sel aastal blogijatele mõeldud advendikalendri, kus iga päev avaneb üks teema, millest päeva postituseks inspiratsiooni ammutada.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s