Blogmas kaartidest mälestusteni

Hei head lugejad,

juba jälle on vahele tekkinud 3 teemat, kuid annan endale aru, et igast teemast ei olegi tervet postitust kirjutada ning igasse päeva ma kindlasti blogimist sisse pressida ei jõuaks. Nüüd aga uute teemadeni.

 

1. JÕULUKAARDID

Ise saan ma igal aastal hulgaliselt e-kaarte nii töömeilile kooli koostööpartneritelt kui isiklikule meilile igasuguseid reklaami eesmärgil saadetavaid e-kaarte ning üllatun tihti kui ägedaid lahendusi juba välja on mõeldud. Samas siiani ei ole me kunagi ise eraldi kaartide saatmist ette võtnud.

Veidi inspireeritud kalendri teemast, veidi tõsiasjast, et koos nokitseda on mõnus ja viimase tõuke saanud sellest, et leidsime eile pitseerimiskomplekti, mis meid kõnetas- see aasta otsustasime, et saadame ka posti teel jõulukaardid laiali.

Kui veel Audentese eelkoolis töötasin nautisin väga väikestega kaartide meisterdamist ning tunnis valminud näidised leidsid tihti tee kellegi jõulupakki. Kodus oleme aga kaarte meisterdanud vaid pulmakutseid tehes ja sellestki on juba üle kahe aasta möödas.  Eks hakkamegi tasapisi inspiratsiooni ammutama ja ehk juba nädalavahetusel kaarte valmis nokitsema. Olen juba täitsa põnevil. Oleks mõnus kui kõik advendi nädalavahetused nii jõuluseks ja perekeskseks kujuneksid nagu eelmine seda oli.  Lisan siia ka mõned inspiratsiooni pildid, kuigi  meil ei ole veel aimugi, milliseid kaarte ise teha plaanime.

Elegantne, lihtne ja veidi rustic, volditud või mõnusalt lapselik,

mulle meeldivad need kõik väga.

2. EELARVED

Numbritest ma siinkohal rääkida ei tahaks aga siiski võin, kuidas meie enda raha planeerime ning kuidas jõulukuu meie rahakotile mõjub.

Igakuiselt peame oma rahaasjadel silma peal tabelis. Paneme sinna kirja enda tulud ja kulud ja siis vaatame palju raha kulutamiseks järgi jääb ja siis… kulutame. Säästjatena oleme ekstreemselt kehvad näited ning meie järgi ei soovitaks kellelgi õppida. Selle näitena aga, et raha pole kunagi piisavalt, oleme aga kahjuks liigagi head näited.

Oleme vaba raha igakuiselt omanud väga erinevas suuruses ja vahel on küll nii et mõtleme, appi mida me tegime kogu selle vaba rahaga ja teisalt jälle, et  kuidas me nii väikese rahaga ennast ära majandanud oleme. Oleme elanud nii, et ka 2 eurosed ostud on pikalt ette planeeritud ja ka nii, et sajad eurod kaovad suvaliselt ja ilma igasuguse plaanita.

Nüüd kui koduostu, laenukoormuse tõusu ja ühe sissetuleku kadumisega seoses pidi taas oma raha väga korralikult planeerima hakkama, oli alguses ikka päris raske. Olime üsna harjunud palju väljas sööma ja vahel lihtsalt mööda kaubanduskeskust tuuseldama. Kuid nüüd on küll tunne, et jesver, mis me enne kogu selle rahaga tegime. Eks me siis veidi ikka säästsime ka. Muidu poleks me ka naabrisaate ajal ilmselt omadega hakkama saanud, sest meie rahakotile vähemalt mõjus saade küll väga laastavalt. Eriti arvestades, et kohe peale saadet tuli ka oma kodu osta (mille osas tunneme siiani enda sees meeletut tänutunnet, kui paljud meie armsad toetajad meie unistusel täituda aitasid).

Jõulukuul läheb aga tavalisest rohkem raha kinkidele ning meie puhul kindlasti ka kaunistustele. Tuled, küünlad ja ehted jms on meie kodus alati olulisel kohal!

Siiani ei ole meie kulu toidule seoses jõuludega tõusnud, sest jõuluõhtul oleme olnud minu emme juures, kuid sel aastal tahame jõule tähistada (lausa vähemalt kahel korral) oma kodus ning seega kulub ilmselt ka toidule veidi rohkem raha.

Kui eelnevad aastad oleme enne jõule saanud mingi lisaraha (eemisel aastal näiteks jõuluboonuse), siis oleme kinkidega ikka natukene hulluks ka läinud. Sel aastal aga oleme otsustanud keskenduda rohkem koos  aja veetmisele ning oleme kokkuleppinud, et kui üksteisele midagi kingime, siis vaid midagi sümboolset ning pigem teeme koos midagi mõnusat. Ka teistele teeme sel aastal ehk hoopis midagi ise. Eks paistab veel ,mis juttu ma muidugi 23. detsember räägin, kuid hetkel plaanime kingihulluse sel aastal vahele jätta. Sellised lood siis meie eelarvega.

3. JÕULUD ENNE JA NÜÜD

Minu, Isabeli kogemus on siiani olnud nö kahes jaos. Kunagi lapsepõlves oli minu jõuluõhtu tavaliselt selline, et terve päev tuli hullupööra koristada, siis hakkas meeletu kokkamine ja enamus päevast oli selline närviline õhkkond (tänu millele olen mina lubanud, et ma iialgi jõululaupäeval ei korista). Lisaks oli meil komme jõuluõhtul  suure pere ringis kokku saada, seal käis jõuluvana ja oli igavene trall ja… ma pean tõdema, et minu jaoks ei olnud sel ajal kunagi jõululaupäev  mõnus. Nautisin kinke, kuid kogu see lärm ja sagimine ei olnud kohe üldse minu tassike teed.

Tõsiselt hakkasin mina jõule nautima siis, kui hakkasime neid oma väikese pere seltsis pidama ning elasime oma kodus ja veetsime selle päeva koristusvabalt. Jõuluõhtul oleme olnud empsi ja õdedega (vend elab mul Eestist väljas). Kingid ilmuvad maagiliselt kuuse alla, omavahel teeme igasugust tsirkust, et kingid kätte saada, sööme ühiselt, kuulame jõululaule, õhinas avame kinke ja sellised, viimaste aastate jõulud on senini olnud minu vaieldamatud lemmikud. 1. jõulupühal sõidame maale Eriku vanemate juurde ja sealgi on mõnus Eriku vanematega jõulumeeleolu nautida, kui suur melu juba tegelikult läbi on. Jama on olnud aga siis kui Erik on pidanud näiteks jõuluõhtul kella 21-ni tööl olema.

Nüüd aga… nüüd saab ehk alguse juba kolmas viis jõule tähistada ja mul on tunne, et sellest saab minu vaieldamatu lemmik. Oma kodus, väikses armsas pereringis, teades et kumbki meist ei ole enam jõuluõhtul või jõulupühadel tööl! Siiani on see jõuluaeg olnud igatahes oma kodus väga eriline!  Vot nii on nende jõuludega.

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s