Meie Dubai- Miks just AÜE?

Hei,

28754840_1682161068511755_1945781645_o

nüüd hakkab see külm vaikselt üle viskama aga samas päike paitab juba mõnusalt, EV100 hullus on seljatatud, oleme terveks saanud, Erik on õnnelikult uuel töökohal ja lõpuks jõuame ka oma blogiga taas tegeleda.

Hakkaks nüüd lõpuks siis otsast meie Dubai muljeid jagama. Mõtlesin seda jagada osadena, et mitte teha ühte giga postitust mida keegi lugeda ei jaksaks. Alustan seda kõike sellest, miks me otsustasime minna ja miks me just Dubaisse suundusime. Järgmiseks plaanin teha reisi kokkuvõtte, kus muljetan sellest, mida tegime. Ehk valmib selleks ajaks ka meie reisist väike video ja kolmandaks lasen sobrada meie rahakotis ehk huvi korral teen kokkuvõtte kui palju millele kulutasime – alates reisipaketist ja ekskursioonidest kuni söökide ja taksoni. Lisaks viskan hulka vast mõne soovituse ja mõtte, mis endal tekkis 🙂

Otsus reisile minna sündis sisuliselt 5 päeva enne reisi, keset kõige kiiremat tööaega. Olin juba pool “sajandit” selline poole vinnaga haige, tervis tegi igast vingerpussi, koguaeg tuli üks jama teise otsa, EV100 stress oli teinud mind madalamaks kui muru, Eriku tööjamad olid tema otsast lõpuni tühjaks väntsutanud. Otsa see, et Erik käis nädalakese Rootsis kalevipoega mängimas ja see nädal üksteisest eemal, raskemal ajal oli ikka kuidagi väga raske. Lained lõid peakohal nii kokku, et sisuliselt minuti pealt otsustasime, et kõik. Mis iganes viisil, me peame puhkusele minema ja ennast sellest kõigest korraks välja lülitama. Etteruttavalt öeldes oleme nüüd jälle rõõmsad ja rõõsad ja elu on täiesti lill 🙂 aga tagasi teemasse…

Olin ikka väga skeptiline. Kas mind sellisel ajal töölt ikka ära lastakse? Ma ei tea, mis ime läbi, aga lasti! Kuidas me koerale hoidjat leiame, leidsime (aitäh teile!), kuidas kõik tehtud saab ja kõik miljon asja päriselt paika loksub nii, et me päriselt minna saame- iga pusle tükk loksus vaikselt paika. Veel lennukisse kõndideski tegin tööd ja peas tiksus, et see võib nüüd katastroofiga lõppeda. Tagantjärgi tarkusena -lõppes ka natukene aga tõele au andes, ilma puhkuseta oleks see olulisemalt suurema katastroofiga lõppenud.

Isegi lennukis olles ei jõundud kuidagi kohale, et me päriselt lähmegi, esimest korda peaegu 10 aasta jooksul täiesti kahekesi, puhkama!

Sihtkohaks sai Dubai. Seda mõtet kaalusime juba sügisel. Mina olin seal kunagi ca 10 aastat tagasi käinud ja mulle seal väga meeldis ning mulle tundus, et Erikule võiks see sihtkoht valikus olevatest kõige rohkem pakkuda- on pilvelõhkujaid ja kõrbe ja palme ja nii sini-sinist vett, mida tema veel näinud ei olnud ja mis minu hinge parajalt paitaks.

Lisaks on seal väga turvaline (varguse eest on seal endiselt kohalikele karistuseks käe maha löömine ning vägistamise korral surmanuhtlus) ja puhas ning lisaks mõnusale rannale on seal ka kultuuri ja täpselt see kliima, mida me ootasime (meie seal viibimese ajal oli väljas päeval 25-36 kraadi sooja), ka lennukisõit on parajalt lühike (ca 7 tundi), ja mõistlik ajavahe (+2 tundi) lasi tööasjadel siiski veidigi kätt pulsil hoida. Lisaks sai seal hakkama täpselt nii väikese eelarvega, kui meil võimalik oli.

Jah, kummutan kohe kõik müüdid selle kohta, et Dubais pole midagi teha, kui sa max rikas ei ole. Muidugi saad sa kõige kallima ja kõige luksuslikuma puhkuse ilmselt seal ja kõige suurema raha eest. Seal on kõik kõige kõigem ju esindatud. Tahad ööbida 7 tärni hotellis- aga palun. Tahad Uberit tellides sõita helikopteri, mitte autoga- aga palun. Tahad shopata ainult Guccis ja Pradas- aga palun. Samas ma võin kinnitada, et kui tahad mõistliku või odava eelarve piires hakkama saada, on see seal vägagi tehtav, sest paljud asjad on seal ka ääretult odavad. Ehk kõrvale võib tuua võrdluse tahate kahekesi 25 euri eest room serviceiga 5* hotellis kõhu täis süüa- aga palun. Tahad 5 euri ja taksoga sõita mingi 20 minutlise vahemaa-aga palun.

Õnneks ei olnud meil ka hirmu, et tegu oleks miski jube karmi riigiga, kus midagi teha ei tohi, kuigi olen aru saanud, et paljudel just selline mulje AÜEst on. Juba 10 aastat tagasi, kui mina seal esimest korda käisin oli õhkkond seal väga vaba. Alkoholi suhtes ollaks seal tõesti vähem tolerantsed, kuid kuna me ise alkoholi ei tarbi, ei puudutanud see meid kuidagi- joomareisile sinna minna aga ei soovita. Ülejäänu osas aga- jah, ise tasub olla lugupidav ja mitte poolalasti ringi tuuseldada ja keset tänavat ameleda aga rannad on sealgi rannad ja mõeldud päevitusriietega päevitamiseks ning kui oma reied ning õlad avalikus kohas mõistlikult kaetud hoiad, päästad end tugevamast päikesepõletusest ja oled lihtaslt kohalike vastu lugupidav ning saad veelgi soojema vastuvõtu osaliseks.

Kohalikud on seal väga toredad-eriti lastega perede vastu. Seda kogesime ise juba eelmisel külastuskorral oma õega, kus ta selline vaatamisväärsus oli, et kohalikud muudkui palusid luba temaga pilti teha ning uuesti veendusime selles ka seekord, nähes seda toreda eesti pere pealt, kes meiega samas hotellis oli.

Just nii me igatahes Dubaisse sattusime. Muidugi mängis suurt rolli ka suurepärane viimase hetke pakkumine. Igatahes ei pidanud me oma valitud sihtkohas pettuma. Kõik oli täpselt nii mõnus nagu mäletasin ja ajaga ainult veel paremaks ja mõnusamaks läinud. Järgmises postituses jagan täpsemalt, mis me seal tegime ja jagan portsu pilte seniks aga proovin siin hullumeelselt külmal kodumaal veel reisisoojust kõvasti enda sees kinni hoida. 🙂

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s