Käisime kakerdamas

Sattusin eile lugema merje blogipostitust sellest kui haigelt täppi Timmeri horokad panevad… Meenus kohe, et suvel sattusin isegi paar korda lugema ja tõesti olid mingid täitsa utoopilised asjad justkui täppi. Läksin siis jälle kiikama, mida eelmise nädala kohta kirjutati (kui üldse, siis mulle meeldibki horokaid pigem tagantjärele lugeda) ja mida ma loen (panen siia väikese lõigu):

“VÄHK Vähk tegeleb sel nädalal palju pere asjadega, võimalik, et veedate koos mõnusa nädalavahetuse ja seda kusagil looduskaunis kohas.” Nojah… seda lugedes olin parasjagu planeerimas blogipostitust nädalavahetusest, mil käisime perega looduses akusid laadimas ja ilusat sügist nautimas ning ka sünnipäeval, mis toimus pereringis. Mis tõenäosus nüüd on, et kõik vähid just nii tegid? Või, et kuidas? Mis? Noh veider.

parem

Aga igatahes nagu öeldud siis see nädalavahetus möödus päris perekesksena. Laupäeva hommikul ärgates viskasime paar snäkki kotti, pakkisime koera autosse, läksime haarasime mu õe ka kaasa ja suundusime Kakerdaja rappa. Viimati käisime seal vist ca nädal enne kui Naabrist Parema trall pihta hakkas ja meile nii meeldis seal. Mõnus oli tagasi olla! Lootsin veidi rohkem veel sügise värvimängu näha, kuid kahjuks olid enamus puud juba üsna raagus. Aga sellegi poolest oli seal ülimalt mõnus! Koer sai veel ilmselt viimast korda sel aastal ujuma ja muidugi ka ennast niisama tõsiselt tühjaks mürada ja joosta. Ise tulime kõik täieliku värskeõhu mürgitusega sealt tulema. Rabast saime välja täpselt siis kui päike loojus nii, et koduteel ootas meid veel ülikaunis päikeseloojang. Aga las pildid räägivad enda eest.

 

Kõik pildid on teinud mu õde (kes on 13.a) 

Pühapäeva hommikul läksin mina juba varakult (Kertide kodu nädalavahetuse varakult ehk kell 11) meie keska vilistlaskoori proovi, et proovida end sel aastal laulupeole laulda ja sealt edasi kimasime Eriku vennalapse-Emmakese sünnale. Ausalt, üldiselt on väikeste laste sünnipäevad minu jaoks veits õudu tekitavad (sest mida me peaksime nüüd ilma lapseta, mitu tundi kusagil mängutoas tegema?). See sünna toimus Trallitoas ja tuleb tõdeda, et minu hirm sellest, kuidas mängutoa sünna viib viimasegi soovi kunagi laps saada, lükati ümber. Kuna tuba oli suht avar, siis ei olnud seal esiteks väga suurt lärmi. Teiseks oli seal päris mitu mõnusat tegevust ka täiskasvanutele (meie lemmik lauajalka, lisaks õhuhoki ja xBox). No kolmandaks meenus, et me oleme ise ka parajad tited nii, et tegelikult meile päris meeldis seal kahe tolana lastega peitust mängida, veidratesse kohtadesse pugeda ja pallimeres palle loopida, samal ajal kui normaalsed täiskasvanud kohvitasid.

Õhtul suundusime veel edasi Eriku venna perele külla. Tegime sünnipäeva lapse, Emmaga kinke lahti, Erik õpetas Emmat tema uut, kingituseks saadud, õmblusmasinat kasutama, mängisime koos veel lauamänge ja mulasime seal perekeskis nii kaua, et penskarite uneaeg juba ammu peale tikkus. Õhtul jäime mõtlema, et ei mäletagi millal viimati perega nii palju kvaliteetaega veedetud sai. Oli selline igati tegus aga samas väga akusi täiendav nädalavahetus. Nüüd naudin aga täiel rinnal saabunud koolivaheaega! Jube mõnus on vahel ikka nohisedes sisse magada ja pikka nädalavahetust nautida.

Kuidas teile nädalavahetusi veeta meeldib?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s