Jõul tule juba ehk mossitamine asendus helge jõulutundega

Ma ausalt ei tea mis mul sel aastal viga on aga nii väga pole ma jõule veel varem oodanud. Juba oktoobri keskel hakkasin poolsalaja jõulude poole kiikama. Täna tiksus kalendris November ette ja ma juba tunnen kui käega katsutav see jõuluaeg on ja, et no enam nii väga oma jõuluootust varjama ei pea!

Juba paar nädalat tagasi käisime õega vaikselt Hortseses valmivat talve võlumaad piilumas, kuulasime üks õhtu natukene jõulumuusikat ja pärast tegime veel aasta esimesed verivorstidki. Verivorsti oleme nüüd korra veelgi söönud ja no need aasta esimesed on ikka kuidagi eriti head. Vaikselt põletame juba jõululõhna tuppa toovaid lõhnaküünlaid, planeerin natukene jõulukaunistusi ja teeme plaane kus ja millal sel aasta jõule tähistame.  Natukene kardan, et nii on mul detsembriks jõuludest kopp täitsa ees aga samas tean, et Detsember toob tööl sellise hullumaja, et kodu jõuludele enam nii ehk naa aega mõelda pole-naudin siis novembris 🙂

Jõuluuuuud õige

Meie kodu eelmistel jõuludel

Alates hetkest mil oma kodu ostsime on Erik olnud kindlalt ja üsna vankumatul veendumusel, et tema peab jõule oma kodus. Kui keegi meie seltskonda soovib-tulgu siia. Eelmine aasta õnnestus meil minu emaga teda nii palju veenda, et nö. pearoa sööme mu ema juures (ta elab õnneks meist tõesti vaid 5 minuti kaugusel) ja siis snäkid, magutoit ja kingid on meil. See aasta aga õnnestus tänu sellele, et mu vend hakkas nii varakult plaane tegema, jõuda selleni, et üle maeiteamitme aasta saab kohe terve meie pere ühise jõululaua taga kokku! Ja seda veel meie juures! Nüüd olen ma lihtsalt veel rohkem elevil ja ootan jõule veel rohkem. Nii selle pärast, et kogu pere jõuluõhtut korraldada saan kui selle üle, et terve pere jõuluks kokku saab. Lisaks sain vist just ka Eriku perega nii arutatud, et ka Eriku perega saame sel aastal üle aastate ühise jõululaua taha ja see kõik on lihtsalt kuidagi nii tore, et mu turris olek on päris kadunud.

Kuulan vaikselt oma lemmikut Buble jõulualbumit, plaanin jõuluõhtu menüüd ja selle aastaseid kaunistusi ja küünlad põlevad ja rohtude abil hakkab täna käsigi vaikselt inimlikumaks muutuma nii, et homme lähen igatahes tööle tagasi ja oeh. Täna õhtuks on elu kohe kuidagi oluliselt helgem. Ärge siis pliis maha lööge, et 1. november jõulupostituse tegin eks, see oli mu vaimse tervise huvides oluline, et see tore ja positiivne jõululaine mulle peale tuli praegu 😀 Kuidas teie- kas ootate juba jõule või ajavad 1. novembril jõuludest rääkivad inimesed peast halliks? (Erik muide näiteks on totaalselt see 2. variant) 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s