Head lapsed, need kasvavad vitsata!

Ehk minu emotsioonide puhang kõikidele vanematele, kes oma lapsi füüsiliselt karistavad… aga selleks mul see blogi ju ongi, et ennast tühjaks rääkida ja välja elada.

Tulin korraks facebooki kiikama, et sõnumitele vastata kui minu tähelepanu haaras Delfi postitus “Lausa 42% eestlastest usub, et lapsi võib lüüa ja tutistada küll, kui nad ikka närvi ajavad. Mis sina arvad, kuidas saaks seda hoiakut muuta? Kriba siiasamma kommentaaridesse! Lugu loe siit: http://epl.delfi.ee/a/84200269“. Mõtlesin, et no ei saa tõsi olla! Lugesin neid kommentaare ja ….oiiiiii kuidas ma keen praegu seest! Ma ei liialda kui ma ülen, et mul iiveldab sees vihast ja samal ajal on nutt kurgus.

Ja jah, ma olen vägagi teadlik, et mul endal lapsi ei ole! Ehk vajadusel võtan vastu kõik “mida sa tatt kraaksud, saa ise vanemaks ja siis räägi edasi” mõtteavaldused. Sest ühtlasi olen ma vägagi teadlik, et kui see päev tuleb kui ma olen lapsevanem ja ma sellest põhimõttest loobun, olen täiesti 110% valmis tunnistama, et ma vajan psühholoogilt abi.

Väljavõtteid kommentaaridest ” Kuidas teisiti saab ülbest tattnokast normaalne inimene?”

“Nagu päriselt? Ega lapsevanem jõuga ja vihaga ei peksa. Tutistamine ja lapse karistamine on norm “

Huvitav kas nad selle peale on mõelnud kuidas noorest sai kasvada ülbe tattnokk? Kodune kasvatus, kodust kaasa antud väärtused ja hoiakud panevad ikka selle paika, kas sa ütled oma emale li*s või mitte! Mitte see, kas sa oma lapsele füüsilise valu põhjustad või mitte! Ma võin üsna veendunult väita, et iial ei ütleks ma oma ema kohta nii, sest mind on kasvatatud oma vanematest lugupidama ja neid hoidma aga päeval, kui mu ema oleks mulle rihma andnud, oleks ma oma koduse kasvatuse koos kogu lugupidamisega tema vastu uksest välja saatnud!

Jah, puberteedist ei pääse keegi ja koolis lapse ümber tekkiv seltskond mõjutab noort ääretult palju aga täna, aastal 2018 on meil kümneid, kui mitte sadu koolitusi nii et kui tunned, et ise ei oska ilma vitsata, siis äkki läheks koolitaks ennast natukene? Õpiks, kuidas last mõjutada ja arendada ja kasvatada selliste väärtuste hoidjaks, et ta oskaks ise seltskonda paremini valida ja ei peaks karistuseks peksa saama? Uurida, kuidas veel last mõjutada saab ilma hirmuta füüsilise valu ees ja nii, et ka lapse usaldus sinu vastu säiliks? Proovid nii, et ta ise tahakski olla parem inimene, et ta lapsest saati, peksa saamata, austaks täiskasvanuid. Äkki, kui tunned, et asi hakkab piire ületama lähed ja otsid abi professionaalidelt, loed läbi mõne raamatu, teed koostööd kooli ja huviringidega ning proovid mõnda muud, last vähem alandavat ja laastavat lahendust.

See on muidugi ka tõesti täitsa okei vabandus, et ega sa ju vihaga ei peksa! Armastusega lihtsalt võtad kätte ja tekitad oma lapsele füüsilist valu! Kuidas te kavatsete oma lastele õpetada, et nad lasteaias/koolis teisi peksta ei tohi- sealhulgas veel endast oluliselt nõrgemaid?! Te ei saa seda kunagi teha, sest te ju enda käitumisega olete lapsele suurimaks eeskujuks-kui on sinu jaoks üle piiri ja ei kuuletu – anna aga peksa! Olete mõelnud selle vimma ja viha peale mis te lapse sisse tekitate? Selle peale, mis te lapse psüühikaga teete? Selle peale, kuidas peaks see noor kunagi julgema oma muredega teie poole pöörduda kui ta teab, et olles valesti käitunud, peab ta teid, oma vanemaid, oma suurimat tugivõrku, kartma?!

Veel meeldib mulle argument, et vot kui Kanuti aias möllanud noored oleksid kodus vitsa saanud, poleks nad seda teinud, mis nad tegid. Ja see on see vabakasvatus…. Esiteks on vabakasvatusel ja kasvatamatusel suur vahe aga see ei ole täna teema. Samamoodi on vahe, kas lapsi kasvatada või lapsi hirmu all hoida ja peksta. Ma olen üsna kindel, et Kanuti aia noored on ilmselt pigem kas a) kasvanud ilma igasuguse vanemliku tähelepanuta ja hooleta, seega nad otsivad tähelepanu mujalt b) nad ongi kodus harjunud, et endast nõrgemaid võib lüüa!

Väärtused antakse lapsele kodust kaasa. Kui sa saadad oma lapse kodust laia ilma väärtusega hirm=võim siis ta märatsebki, sest talle on see lapsest saati kodus selgeks õpetatud. Füüsiline valu=hirm=võim, sest ta ju kuuletub peale seda. See on tõesti suurepärane kasvatusmeetod! Millised terve psüühikaga, vaimselt stabiilsed, heade väärtushoiakutega ja täiskasvanuid austavad inimesed sellistest peredest küll kasvavad!

Veel oli välja toodud argument, et see tekitab täiskasvanute vastu lugupidamist. Olen näinud noort, kes istus viimase piirini viidult ja plaanis täiskasvanule nuga anda. Ootas kannatamatult seda päeva, kui ükspäev käib jõud nii üle, et ta tapab selle raisa lihtsalt ära. Lugupidamist ei olnud ja ei tule kunagi! Oli toores viha ja selle toore vihaga tehti oiii kui palju kaagitegusid.

Võib-olla kui me kasvaksime ühiskonnas, kus kasvatusmeetoditesse süvenemine ja teadlik kasvatamine, hoolivus, märkamine ja tähelepanu jagamine oleksid normiks tutistamise ja vitsa asemel ei peaks me tegelema täna nii meeletult palju noortevahelise vägivalla, kiustamiste ja kõige muuga koolitulistamisteni välja. Võib-olla kui kodudest kasvaksid lapsed kes teaksid, kuidas paremini enda emotsioonidega hakkama saada kui vägivallatsedes võiks rohi olla oluliselt rohelisem. Võib-olla kui karistamise asemel keskenduksime sellele, et märkaksime, suhtleksime ja vahel ka tunnustaksime oleks meil vähem depressiooni põdevaid ja enesetappu tegevaid noori.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s